Ma olen kui üksik hing
Kes vahel mõnda sõpra kohtab.
Olen kui jalas pigistav kind
Mida ära visates igaüks ohkab.
Vahel näen ennast kõrvalt,
Vahel vaatan ka pealt.
Mõnikord puudutan ennast nõrgalt,
Et proovida, kas tunnen valu ka sealt.
Mu nõder pea ja nõrgad silmad,
Kõrvad oleks nagu vett täis.
Ei mäleta millised olid ilmad
Kui kõik veel selgena näis.
Aeg läheb ja surm ootamas on ees,
Kuid kõik teadke, et ka mina olin noormees!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar