pühapäev, 25. jaanuar 2009

Rock'n'Rolla...

Guy Ritchie on tagasi. Ja päris tõsiselt. Peale filmi Revolver ei osanud ma tegelikult enam midagi oodata tema käest. Kuigi Revolver oli omamoodi huvitav ja teistsugune. Kuid kui ma vaatasin RocknRollat, siis tulid flashbackid filmist Snatch. Ma ennem ei uskunud, et režišööril võiks olla oma käekiri, siis nüüd täitsa usun. Sain paar minutit peale filmi algust aru, et see peab olema Ritchie film.
Mulle sellised tempokad filmid iseenesest meeldivad. Teema oli jälle selline nagu ennem. Palju tegelasi ja lõpp on lahe.
Oli ka selline Tarantinolik momement kus meile kordagi ei näidatud venelase lemmikut maali. Terve film oli selle ümber jama ja kordagi ei näinud seda maali.
Oli palju kohti, mis mulle väga meeldisid. Nagu näiteks see moment kus One Two (Gerard Butler) ja tema sõber sõidavad autos naistesse, kui äkki tuleb välja, et sõber ei tahagi naistesse. Siis One Two küsib, et mida sa siis tahad, ja tema vastab, et sind. See oli nii naljakas moment. Siis kaadrid hüppavad edasi, kuid vaikselt tuleb välja, et One Two tegi sõbrale teene enne kui ta eluks kinni pannakse. Vihjatakse, et imes m***i või midagi sellist. Ei tea mida arvata sellest. Kas ta oli hea sõber või lihtsalt pede. Eks igaüks ise otsusta. Igaljuhul on see film vaatamist väärt ja päris korralik meelelahutus. Kindlasti vaadake.

RocknRolla trailer:

Snatch trailer:

Revolver trailer:

City Of Ember...

Tim Robbinsit peeti kunagi mingi hetk oma põlvkonna üheks säravamaks staariks. Ja peale Shawshank Redemption ta ei suutnud kahjuks latti enam nii kõrgel hoida. Tema oli ka põhjus miks otsustasin ma vaadata sellist filmi nagu City Of Ember. Muidugi oli veel Bill Murray ka ning kuna mulle meeldib selline fantaasia žanr samuti, olin üpris kindel, et tegemist on mõnusa seiklusega.
Esiteks Robbinsit selles filmis peaaegu, et ei olnudgi. Teiseks see film oli jama. Ma ei oska isegi alustada selle filmi vigadega. Tobe idee ja stseenarium veel hullem. Kes need dialoogid kokku pani?
Ühesõnaga selline maaalun linn ja kõik need ülisuured putukad, pole midagi uut. Ja kui teha midagi juba olemasolevat, siis võiks seda teha hästi, peab tegema paremini kui ennem.
Asjad mis mulle selle filmi juures meeldisid. Minule meeldis see tsivilisatsiooni moment kus lapsed avastavad, et tegelikult linnal polegi toiduvaud otsas, vaid need on linnapea salajases kambris kus tema ennast vaikselt paksus nuumab. Linnapea ise rääkis muidugi, et üritavad leida lahendust söögikriisile. Kas tuleb kuidagi analoogne ette ka meie majanduse seisukohas?
Teine moment oli see kus peale mingi klassi lõpetamist koolis õpilased loosivad omale ametid, kes nad on elu lõpuni. Tõmabavad kotis välja, kas käskjalg või elektrik või veel muid. Ja nii on nad oma elu lõpuni seal maaaluses linnas Ember.
Peale selliste väikeste üksikasjade, ei ole selles filmis kahjuks suurt midagi vaadata. 3 punkti...

City Of Ember trailer:

The Shawshank Redemption trailer:

reede, 23. jaanuar 2009

Marley and I, Passu and ME:D

Marley and me on armas film siis pere loomisest ja kui suur osa perest on ikkagi meie koduloom. Ise vaatasin seda filmi koos oma koeraga kes on mulle olnud parim sõber varsti juba 10 aastat. Isegi praefu seda kirjutades soojendab ta minu varbaid laua all.
Minu väikene paks on alati olnud selline väikene rõõmupall kui sa koju tuled. On midagi uskumatut kui sa saad koju tulla ja keegi ootab sind koju. Juba kaugelt kuuled, et ta nutab, sest on nii õnnelik, et sa said koju tulla. Ja temal pole vahet kas sa oled olnud ära 5 minutit või 5 päeva.
Selles filmis Owen Wilson ostab omale naisele Jennifer Anistonile ja ka endale kutsika, et ei peaks veel tegelema lastega. Kuna tegemist on loomafilmiga on see südamilk ja loomulik. Iga näitleja korra elus peab töötama koos loomadega. Filmis liigub aeg kiiresti, et terve koera elu näidata ja tema mõju nende perele.
Olen kindel, et terve elu, mis mind ees ootab ma kasvatan kodus omal koera või kassi. Ilma nendeta on igav.
Film oleks võinud iseenesest parem olla, kuid loomasõprade jaoks on see omamoodi isegi kohustuslik kava, et näha kuidas asjad käivad mujal. Ma ise muidugi ei ole suurte koerte austaja. Meeldivad sellised keda saab sülle võtta ja kaissu võtta. Filmis on palju naljakaid kohti ja palju armasid kohti. Mõnus perefilm.
Meie koerad ja kassid on pereliikmes ja seda ei tohiks unustada kunagi. Mitte mingil juhul.

Marley And Me trailer:

neljapäev, 22. jaanuar 2009

Powder (1995)

Powder on siis Victor Salva üks kahest üllitisest, mis on jätnud väga suure jälje minusse ja minu elutunnetusse.
Ma ei oska kirjeldada seda filmi, seda lihtsalt ei saa niimoodi. Tahan, et kõik näeksid seda filmi, et teaksid millest ma räägin.
Sean Patrick Flanery on üks näitleja kelle nägu on tuttav paljudele, kuid pole nagu teada kust ta tuttav on. Tean, et ta on teinud noort Indiana Jonesi ja olen ka näinud Võluväes ja Tähevärav SG-1s. Selles filmis on ta Jeremy Reedi ossa kui rusikas silmaaukku.
Film ise räägib albiino poisist kes on "arenenud inimene". Rohkem polegi midagi enam rääkida. Terve film ongi ainult inimeste reaktsioonist temale ja tema tegemistele. Väga liigutav ja südamlik film.
Tahaks öelda hunnik ilusaid sõnu. Palju sügavaid lauseid ja igasuguseid mõtteid. Tahaks näidata seda, mida mäletan sellest filmist ja mida see mulle andis, kuid see ei ole võimalik.
Olen seda paljudele näidanud ja olen näinud, kuidas nad seda vaatavad. Midagi muutub.
Vaadake. Igaljuhul.

Powder (1995) trailer:

reede, 16. jaanuar 2009

The Curious Case of Benjamin Button...

Paar nädalat tagasi sattusin vaatama sellist huvitavat filmi nagu The Curious Case of Benjamin Button. See on midagi täita uutmoodi jälle! Kuigi teema aeg tagurpidi pole täitsa võõras, seda on käsitletud eelnevalt mitmeid moodi. Üks huvitavamaid oli X-filesi osa Redrum. Benjamin Buttoni lugu on vähe teistsugune ja kõvasti veidram. Mees sünnib vanana. Tal kõik vanade inimeste haigused. Ja on peaaegu suremas nagu arstid räägivad,kuid ometi hakkab kasvama ja aja möödudes õpid lugema ja käima ja läheb järjest nooremaks. Elades ja kasvades ülesse vanadekodus kohtab seal noort tüdrukut, kellega neil tekib lõpuks suhe ja kellega nad kohtuvad keskel. Kui Benjamin on 48 ja Daisy 45. Kuna film kuulub draama žanri hulka, siis actioni sõbrad võivad sellest suure ringiga mööda käia, sest seda seal tõesti pole. Mere peal väikene plahvatus oli, muud midagi. Seksi ka ei ole. On, aga midagi ei näidata. Seega see on midagi ainult südamele ja meelele. Räägib armastusest, mis ei ole tavaline. Ületab vanused ja aja. Ja kuna tegemist on äärmiselt pika filmiga, ilma tiitriteta oli vist kusagil 150 minutit, saab ühe piletihinna või ühe laenutuse eest kõvasti meelelahutust. See ei ole küll selline nutu film, aga siiski. See ei ole nutufilm, sest lõpp on ettearvatav ja vahest noortele emadele oleks raske vaadata väikest beebit suremas. Filmis toimus palju ja selliseid filme on tõesti raske teha ning mul on hea meel, et selle võttis omale David Fincher, kes on hakkama saanud selliste minu lemmikutega nagu Se7en, Fight Club ja Alien 3, seega tasub usaldada ainuüksi nende filmide pärast. Vahel tekib selline nõrk kadedus selliste meeste ees nagu David...
Igaljuhul leian, et tegemist ei ole filmiga mis oleks aja raisk. Ei tea kas päris 10 punkti, kuid annaks 9 kindlasti.

The Curious Case Of Benjamin Button trailer:

Se7en trailer:

Fight Club trailer:

Alien 3 trailer:

The Day the Earth Stood Still...

The Day the Earth Stood Still on siis 1951. aasta samanimelise ulmefilmi uus versioon. Ma mäletan kui ma olin hästi väike, selline 6-7, siis see jooksik üks õhtu ETV pealt. Päris hilja õhtul oli see ja olin siis üksinda kodus. Ma ei tahaks eputada, kuid suutsin juba enamus subtiitrid ära lugeda. Mälestused väikesest east on hoopis teistsugused. Kui seda sama filmi kunagi hiljem vaatama juhtusin tundus see tobe, kuna olen ju tehnika ajastu laps, seega kõik selle filmi eriefektid tundusid totrad. Kuid see oli üks parimaid ulmefilme ja väga meelelahutuslik ja kõigile ulmefännidele meeldis kindlasti ka Gort, suur kaitse robot. Kui seda uut versiooni vaatama asusin, siis olid jällegi teatud ootused selle filmi. Teadsin juba kogu stoorit, kuidas see lõppeb jne, kuid eelkõige tahtsingi näha neid uusi eriefekte ja filmi uues kuues.
Klaatut mängis uusversioonis Keanu Reeves kes pole ulme žanrile võõras nägu teps mitte. Ja leian, et Reeves oli sellesse rolli 100% õige otsus, sest tema olemus ja selline maneer on täpselt Klaatu (kõlab nagu Klaabu). Naispeaosaline oli Jennifer Connely kes samuti pole võõras žanrile. Eelkõige teavad ulmefännid teda kindlasti filmis Dark City, mis on jällegi üks ulme tippteoseid. Tal on veel sellised filmid nagu The Hulk ja Dark Water. Mulle jäi ta silma filmist Requiem For A Dream, mida pole vaja isegi tutvustada. Kogu üldine filmi tempo oli päris nauditav. Jaden Smithi(Will Smithi poeg) tegelaskuju oli väga ärritav ja tigedaks tegev, kuid ta mängis hästi.
Sisust siis nii palju, et tulnukad ründavad maad ja siis üks tulnuks võtab inimesekuju ja räägib, et ta on Maa sõber. Seda uskudes hakkab siis Helen (Connely) teda ka aitama. Lõpuks tuleb välja, et tema on siin, et aidata maad, kaitsta inimkonna eest. Kuidas lõppeb tuleb ise vaadata. Ulmefilmi sõpradele on see tõeline maiuspala.

Day The Earth Stood Still trailer(2008):

Day The Eart Stood Still trailer(1951):

Dark City trailer:

Hulk trailer(2003):

Requiem For A Dream trailer:

Dark Water trailer:

Journey to the Center of the Earth

Journey to the Center of the Earth on siis uus versioon 1950.ndate Jules Verne samanimelise raamtu ekraniseeringu järgi. Idee on siis selles, et palju inimesed usuvad, et Verne raamatud põhinevad faktidel, seega otsitakse seda utoopilist kohta maailmasüdames. Ja sealt see seiklus siis ka algab.
Ainukene tõmme kogu selle filmi juures oli see, et see 3-D, ja on paar aastat möäödas kui sai viimati vaadatud ühte 3-D filmi. Kui aus olla, siis efektid oli naeruväärsed. Ja film ise ei olnud ka mitte midagi erilist. See on üks neist tobedatest filmidest kus igasugused füüsika ja muud loodusseadused ei kehti kohe üldse. Ja kõige ebasobivamal ajal tuuakse sisse veel romantika. Peaosas mees kes on mänginud isegi eestlast Brendan Fraser ja teda toetamas siis tema filmi vennapoeg Josh Hutcherson, kelle senine filmikarjäär ongi enamasti koosnenud just sellistest filmidest ja kelle üks mu tuttav müüd kooliraamatuid.
Kui see film ei oleks meie kinodes 3D variandina, siis soovitaks selle filmi peale mitte aega raisata, kuid kuna 3D on meie väikese väeti riigi jaoks midagi täiesti uut, siis võiks ju korra selle ära vaadata.

Journey to the Center of the Earth trailer:

neljapäev, 15. jaanuar 2009

Why Madagascar 2...?

Madagascar 2 on järg mõne aasta tagusele hittmultifilmile Madagascar. Madagascari esimene osa oli midagi, mida ma tõeliselt nautisin. Naljakas, hoogne ja lõbus. Ma käisin seda kinos kaks korda vaatamas isegi. Teist korda oma klassiõdedega ja ma narsin ikka hoogsalt. Selles vaimus vaatasin ma ka teist osa ja oli mul vajus ära nägu kui olin kusagil 10 minutit filmis. Mis see on? - mõtlesin. Kuidas saab midagi sellist ära rikkuda. Kas olen mina siin mõne aastaga muutunud või nemad astusid ämbrisse. Stoori oli nõrk, väga. Ja mis teema oli kaelkirjaku ja jõehobu pulmaga???? Melman ja Gloria..?? Väga imelik. Ainus mis veel lohutas olid teada tuntud sõbrad pingviinid. Nemad ikka hoidsid tuju üleval. Nagu see kohta kus üks pingviinidest näitab juhile uue lennuki plaane ja siis juht küsib, et kas see lendab. Seejärel pingviin voldib selle kokku lennukiks ja viskab. Väga andekas. Kahju, et ülejäänu oli nõrk. Võib-olla oli asi ka selles, et läksin vahest vaatama seda liiga suurte ootustega. Igal juhul on teine osa pettumus nagu ikka juhtub filmikonveieril tänapäeval. 3 punkti 10nest.

Madagascar 2: Escape To Africa trailer:

Madagascar trailer:

Transporter all over again...third time!!!

Transporter 3 on järjekordne Frank Martini seiklus. Kuna mulle meeldib väga Jason Statham ja kuna mees on meister kick boxija, siis ei ütle ka midagi halba tema kohta. Ainuke asi kogu filmi juures mis on vaadatav ongi tema kaklussteenid ja autode tagaajamised. Stoori kogu filmis on ülemõistuse naeruväärne. Isegi tobe, kuid keda see huvitav ega sellepärast seda vaatama ei minda. See mida see film nö. lubab, seda ta ka annab. Seekordne kurjam on siis Rober Knepper, kõigile tuntud T-Bag sarjast Prison Break. Lahe oli vaadata Jasonit talle kerepeale andmas. Kui jätta kõrvale kõik ülihalb inglise keel ja halb stoori, on film väga meelelahutuslik. Head kaklussteenid ja päris korralik kepikaigas on Frankile ka seekord leitud. Tedretähnidega ja puha. Iseenesest leian, et see pole film naissoole, vaid ikka tugevatele vägivaldetele isastele, kes õllekõhtutde tagant kõik ikka veel usuvad, et ka nemad suudavad niimoodi keeruga mehi mööda tuba lennutada. Olgem ausad, nii kaugele ikka ju enam ei löö. Actionfilmina rockib.

Transporter 3 trailer:

Bedtime Stories.....?!?!

Bedtime Stories on siis järjekordne Happy Madisoni toodang, ehk siis Adam Sandleri film. Räägib see siis hotelliomaniku poest kes kasvab ülesse hotellis ja ei saa omale lubatud juhi positsiooni. Siis üks õhtu oma õe lapsi vaadates ta avastab, et jutud mis ta lastele räägib ja see osa mida lapsed nendele lisavad lähevad ka tegelikult täide. Ja sealt algab siis koge tema teekond võitmaks omale ihaldatud positsiooni.
Tüüpiline Sandleri film. Püüdlikud naljad, kuid tegelikult siiski mitte. Ja pealegi see film sobib arvatavasti ainult väiksematele filmihuvilistele, sest kogu see teema ja need naljad seal - see on lihtalt vale. See on üks selliseid filme kus tahaks alla kassasse minna ja raha tagasi küsida. Seda muidugi ei anta, kuid vahel mõtlen, et võiks olla garantiiga filmid, et garanteeritud vähemalt tund aega meelelahutust. Kui ei ole, siis anname pool raha tagasi. Ainuke naljakas asi kogu filmi juures on see suurte silmadega hamster kes tõesti ajas mind naerma. Eriti veel siis kui ta pandi hamburgereid maha jooksma.
Sandler on omas elemendis muidugi vahel isegi naljakas, kuid tema filmidest mulje nagu ta teeks neid ainult tegemise pärast. Kvaliteeti ei ole. On mingisugune hägune idee ja sellest siis teevad alati midagi. Läbitöötamata ja üldse halvasti organiseeritud on need filmid kuidagi. Lugu hüppab edasi tagasi, tegelased muutuvad liiga kiiresti. Välja näitlemata ja üldse, selline natukene nutune maik on asjal küljes. Muidugi Sandleri fännidele on see järjekordne maiuspala mehe halba näitlemist. Ühesõnaga, seda soovitaks vaadata kas väga purjus või siis kui lapsi hoiate ja neile subtiitreid viitsite lugeda.

Bedtime Stories trailer:

Zack Will Finally Gets To Fuck Miri...

Zack and Miri Make a Porno on järjekordne Seth Rogen ja Kevin Smithi koostöö. Häbi tunnistada, kuid mulle väga meeldivad need Hollywoodi nilbed komöödiad, kus noksid ja tissid igalpool. Nad ei karda olla julged.
Filmi sisu räägib siis sellest, et kaks sõbra Rogen ja Banks (kes on väga väga seksikas)elavad koos, kuni nad ei jõua enam maksta arveid. Kogematta levib internetti video kus Miriam kannab vanaema aluspükse nö. ja saab sellega isegi natukene kuulsaks, mis omakorda annab neile idee teha pornifilmi peaosas siis see sama kes kandis vanaema pükse. Rohkem väga ei olegi, et lõpuks on näha ekraanil ka mehe riista, mis muidu igasugu standardite järgi peaks olema tabu mitte X-rated filmile, kuid milleks on siis piirid kui neid mitte nihutada.
Koomiline element kogu selle filmi juures muidugi oli täita olemas, kuid kas kogu see aeg oli väärt kližee armulugu. Leian, et see peaks eelkõige meeldima noorematele poistele, sest selles on idee, et tüdrukud tahavad sama palju keppi saada kui mehed (millesse usun ka mina). Meessugu on juba ammu jätnud kõrvale fakti, et seks pole teene meile, vaid mõlemale.
Seda filmi ei soovitaks jälle vaadata koos oma õpetajatega ja vanematega või kellega iganes te kunagi seksist rääkida ei taha, sest film mis räägib porno tegemisest...noh, saate aru küll.
Kuigi see idee on sama vana kui mina ise, ei kunagi igav vaada filmi mille pealkirjas on porno. Vähemalt meestel mitte. Ja enamasti kui filmis on paar tisse, siis on raha eest juba korralikult saadud. Kurb tõsiasi paljude meeste elus. Küigi kurvastuseks nii palju, et Banksi rinnad jäävad kaetuks.
Iseenest hea film vaatamaks näiteks koos seltskonnaga, siis saab nerda selle üle kui anaali ajal kõht lahti läheb ja kaameramehele peale lendab...! Täpselt, mitte vanematega. Raha tagasi küsima ei läheks.
Aaa..mulle väga meeldib Justin Long ja mulle väga meeldis tema osa geypornost. Väga andekas mees...soovitan kõiki tema filme.

Zack And Miri Make A Porno:

Yes To Every Question...

Yes Man on komöödia siis elus lihtsalt driftimas mehest, kes on samal positsioonil tööl olnud aastatid, pruut jättis maha jne. kuni üks päev kohtab oma vana tuttavat kes tutvustab teda ideele, et öelda jah kõigele. Sealt algabki tema elu seiklus, sest juba esimesel õhtul kohtab ta kedagi uut ja põnevat oma ellu, mida ootas ta nii kaua.
Kuna olen olnud olnud suur Jim Carrey fänn koguaeg, siis vaatan ära kõik tema filmid hoolimata žanrist, hoolimata kõigest, isegi siis kui need on katsetud draamasse, mis ei kukkunud tal kõige paremini välja (Number 23, Majestic), välja arvatud siis "Eternal Sunshine Of A Spotless Mind", mis on üks parimaid filme läbi aegade. See film oli siis Carreyle kui comeback tagasi oma žanri, sellesse mida ta oli sündinud tegema. Ja see tuleb tal hästi välja, sest filmi oli lihtne ja hea vaadata ja ei mingei kahetsusi. Sain naerda palju, ja pealekauba sain mõelda ka sellele, et vahel tõesti võiks öelda rohkem jah. Ehk tõesti hakkab paremini minema. See oli minule vist ka esimene kord kui olen näinud Danny Mastersoni (That '70s Show) mujal peale selle show.
Kui jätta kõrvale, et sellel filmi on happy ending, on asi vaatamist väärt, eelkõige muidugi Carrey fännidele, sest Carrey on tagasi.

Yes Man trailer:

The Number 23 trailer:

The Majestic tariler:

Eternal Sunshine Of The Spotless Mind trailer:

Burn After Reading...

Coeni vennad ründavad taas. Õigemini siis ei ründa, sest kui aus olla, siis ei jätnud see film mulle väga sügavat muljet.Oleks saanud paremini, kuid jah, millal siiski ei saaks seda väita. Väga lihtne juhtum keeratakse peapeale ja tore oli näha Brad Pitti pöördumas tagasi oma juurte juurde - totu mängimise juurde.
Kogu film näitab ära minu arust selle elu meie ümber mida me siin praegu elame. Igaüks petab, iga abielu laguneb, keegi pole piisavalt ilus, iluoperatsioonid, paranoia "suure venna" suhtes, rahaahnus. Kõik see mida iga päev näeme ja tunneme. Ei ole sellist vale lootust süstivat ideed, et kõik saab lõpuks korda kui oodata või et tõeline armastus siiski eksisteerib. Tegelikult on kõik ainult seks ja seda on sealt ka hästi näha. Selliste filmidega on muidugi selline teema, et kes midagi näha tahab, see seda seal ka näeb. Võib öelda, et olen natukene pessimistliku maailmavaatega, kuid prove me wrong! Nagu sealt näha oli, iga lollus lõppeb veel suuremaga ja ega idioodi eest ole me keegi kaitstud.
Sisust nii palju, et vallandatud CIA agendi memuaarid satuvad jõusaali töötajate kätte, kes üritavad seda müüa venelastele kui salajast infot. Samal ajal keegi armastab kedagi kes teda vastu ei armasta, lõpuks täiesti mõttetult sureb tema eest. Kõik kepivad kõikki. Kõik valetavad, kõik lahutavad. Keegi sureb, keegi tapab. Ja no happy ending. Film kus toimub palju ja ei toimu mitte midagi. Ainuke asi mille üle kurta kohe üldse ei saa on näitlemine. Väga tasemel olid kõik ja pole ka imestada, tegemist oli all star castiga. Ainult staarid kui öelda. Ja vaheldus oli ka hea, et Pitt ei olnud enam nö. roolis.
IMDB annab sellele filmile kui komöödia tunnustuse, kuid kui aus olla, siis ma ei naernud kordagi. Muigasin küll, jah, kui naernud, mitte kordagi. See kõrvale jätta, siis oli see meelelahutus ja raha tagasi küsida ei tahaks. Igaljuhul võib julgelt silmad peale visata...

Burn After Reading trailer:

Young People Fucking...

Young People Fucking on tõesti meistriteos omas žanris. Omas žanris? Jah, kuhu seda nüüd täpselt liigitada. Labase pealkirja tõttu võib jääda mulje, et nagu porno või siis midagi muud väga odavat sellist, kuid kindlasti mitte. See pol mitte odav, vaid hoopis julge pealkiri. Ja enne kui asjast natukene rohkem räägin, tahaksin öelda, et paremat komöödiat pole ma ammu näinud. Ma naersin ikka päris korralikult.
Kuna tegemist on Kanada produktsiooniga, siis pole vaja otsida sealt tuntut nimesid. Sealt puuduvad mainstreami nimed, mida võiks otsida Hollywoodi kassahittidest. Võib-olla suurematele filmisõpradele ütlevad midagi nimed Carly Pope ja Kristin Booth. Eesti vaataja ehk peaks teadma Carlyt seriaalist "Popular", mis mõned aastat tagasi jooksis ka meie kanalitelt. Pornofännidele seda siiski ei soovita, sest peale üksi nibu mis ekraanilt korra läbi hüppab pole seal küll midagi.
Sisust siis nii palju, et filmis on viis erinevat paari: parimad sõbrad, paar, endine paar, esimene kohting ja toanaabrid (kolmekas)! Ja siis on film hagatud kas oli nüüd kuute või viite erinevasse ossa: sissejuhatus, eelmäng, seks, orgasm ja järelkaja. Kas peale seda ka midagi oli ei mäleta.
Ja see film on koomiline, sest näitab seksi nii nagu see enamasti tegelikult ju ka on. Pole seda filmimaagiat, kus suudlused, natukene nahka ja imeline hommik. Kuhu kaob siis kõik see higistamine ja piinlikud momendid? Sellest see film räägibki. Igaüks leiab sealt midagi väga tuttavat ka enda minevikust ja ehk ka midagi kasulikku tuleviku jaoks. Jumal teab, et paljud asjad sealt tulid ikka liiga tuttavad ette ja mis too aeg oli piinlik, on nüüd ikka siga-naljakas. Kindlasti soovitan seda filmi vaadata ja naerda saab kindlasti. Muidugi ei soovita vaadata seda filmi siis kui kõrval on vanemad või kes iganes on see, kelle kõrval võib hakkata ebamugav kui räägitakse parimalt sõbralt suhu võtmisest või siis kottide tühjendamisest. Valige enne seltkond kui vaatate. Minul suht savi kellega seda vaadata, näitaks seda koolis perekonnaõpetuses kui lastaks. Igaljuhul - vaadake!

Trailer:

teisipäev, 13. jaanuar 2009

Movies Will Make You Think...

Armastan psühholoogilisi filme. Ülekõige. Meeldib väga ka selline abstraktne sürreaalne filmindus (Holy Mountain näiteks). Hiljuti vaatasin siis sellist filmi nagu Passengers ja see jättis mulle sügava mulje. Nii, seda ei tasuks lugeda kui soovitust seda filmi vaadata. Tegemist on omalaadse filmiga, kuid natukene ettearvatava lõpuga, kes vähegi omab deduktiivseid omadusi. Üld juhul mulle Anne Hathaway ei meeldi, kuid tegin erandi selle filmi puhul kuna müsteeriumid on minu teema. Filmi sisu ei hakka siin õmber rääkima, kuid põhjus miks tõin esile just selle filmi kõigist neist filmidest mida vaatan on lihtne - see paneb mõtlema. Ja mulle meeldib mõelda - enamusele meist meeldib. Kogu idee oli hämmastav. Vahel mind ikka suudetkse hämmastada uute ideedega maailmas kus kõik on nii targad ja osavad, et võiks arvata ideede otsa lõppemisse. Aga näed, pärelid veel leidub. Kogu selle filmi ajal meenud mulle üks teine tõeline pärl - Peaceful WArrior. Ütlen ainult, et kunagi ei toimu midagi...
Vaadake neid ja midagi teis muutub kindlasti...

Passengers trailer:

Peaceful Warrior trailer: