Reaalneideaal

Seal sa nüüd seisad!
lõpuks oled sa minu juures.
sinu tiivad? kas katki...?
sa ei räägi minuga?
selge. pole vajagi.
sa ei tea seda,
kuid ma olen sinuga rääkinud
juba sadu tunde.
me oleme istunud seal samas,
näed.
mina olin seal vasakul pool,
sinu minu põlvel.
sa hoidsid minu ümbert ja me rääkisime.
Oi, me naersime ka palju.
Sa kuulasid mind ja su silmad särasid.
Sa tõesti kuulasid mind...
minu mõtetes vähemalt.
Ei tea kas peaksin sulle seda ütlema,
kuid meie huuled...
need olid üks päris tihti.
Mäletan, et oli üks moment.
Ma rääkisin tunde ja sa ainult kuulasid.
Ja naeratasid niimoodi õrnalt ka.
Just nii nagu sa praegu naerad.
Siis ma nägin kuidas sinu huuled värisesid,
sul oli külm...need oli õrnalt sinakad.
Need oli kõige ilusamad huuled,
mida olen ma elus näinud.
Need rääkisid minuga...
ja siis me huuled kohtusid.
Nii kahju, et see oli ainult siin üleval...
Ja siin sa nüüd oled minu ees...
Ja kõik meie vahel on olemata...
seda ei ole olnud.
Sa ei tea mind...teed mind kurvaks.
Sa näed mind ainult lõputute sõnadena,
mida olen sulle kirjutanud.
Sa vaatad nüüd mulle otsa
ja ma palun vaata minust läbi...
ma olen klaasist sinu jaoks siin..
kuid sa ei näe mind.
Ei näe, mida näha tahad või peaksid nägema.
Teed praegu mulle haiget.
Igakord kui pead keerad rebid tüki liha endaga...
Ja igakord pudeneb sulg sinu tiibadest,
kuni need kaovad...sinu tiivad kaovad.
Ma lubasin sulle muinasjutu...
ma lõin sulle muinasjutu...
kuid see ei saa lõppeda nagu muinasjutt...
sest see ei ole jutt,
minu jaoks.
Sina unusta iga sõna, mis panin sinu jaoks ma kirja.
Unusta need soolased pisarad,
mis sinule valasin.
See kõik oli väljamõeldis.
Sa armusid ideesse minust
ja võimalikust elust minuga.
Reaalsus hakkas rebima sinu tiibu...
gravitatsioon haaras süütu ingli pilvist...
ja tõi minu juurde tagasi,
maa peale.
Ja nüüd sa ainult teed haiget.
Sa ei mõista, sa ainult kardad.
Sa ei mõista, et sinu jaoks ma armusin...
Ja nüüd sinu jaoks murran enda südame...
Sinu valu saab minu omaks...
Sa ei tunne enam, sa ei mäleta enam.
Ma näen su silmi ja need säravad,
tean, et tegin õigesti,
mis sest, et armastasin sind vaid päeva.

Raiko Puust (22.12.2009)