Pöörduksin taas tagasi filmi juurde. Miks? Sest see on ideaalne võimalus eemalduda igasugusest teadlikusest. Võimalus elada kaasa kellelegi teisele, õpida kelleltki teiselt. Kuid ka päris elu on omamoodi huvitav. Ärge saage valesti aru, ma armastan elada, kuid miks elada kui pole olemas sellist ülenäitlemise määra. Näiteks kui päriselt suudled oma armastatut ei ole olemas mingit raudteekaamerat, mis tiirutab ümber ja südantlõhestavat muusikat, mis keedab emotsioonid ülesse. Pole sellist dramaatikat, sellist ülepaisutatud dialoogi ja igasugust sellist muud jama. Päris elus meie piinlikud, väga piinlikud momendid ei ole ju naljakad - no, mitte vähemalt kohe. Näiteks...kui mängite twisterit ja olete natuke vindised, mäng on poolpaljas - aluspesus. Ja sa kummardud, et panna käsi kollasele ja kõik äkki naeravad - sul on mõnus selline pruun kakatriip sinu uutel bokseritel või mis veel hullem - stringidel. Uuuu...naljakas. Või võtame näiteks klassikalise boner in the classroom...see ei saa hästi lõppeda. Filmis on see alati naljakas. Päriselus mitte ja vahel võib isegi nö. armistuda. Ei ole raske ennast lolliks teha, raske on sellest auga välja tulla. Ka minuga on juhtunud lugematul hulgal piinlikuid asju, millest ma rääkida ei taha. Tegijal juhtub nii mõndagi. Mul on alati rääkida lugusid, kui natuke vindine:D Kuid kellel ei oleks...
Nii hea oleks teada kõikide inimeste lugusid, sest siis oleks millest kirjutada. Parimad stsenaariumid ja raamatud on kõik elust. Mina kui isehakanud grafomaan olen selge näide sellest kui kaugel võib reaalsusest tegelikult elada. Ja mis see filmide vaatamine ja nende tegemine ka tegelikult on? Ikka sama asi, luua midagi uut, luua mingi uus reaalsus enda jaoks. Ja need on alati sellised, kus mina valin lõpu. Õnneliku lõpu või kurva. Kui aus olla, siis õnnelik lõpp on mökudele, kuid vahel hingele vajalik. Armastus ei ole filmilinale kunagi hästi ülekantud, seega on mida parandada. Kunagi teen armastusest filmi, mida te kõik näete, ja ütlete, et see oli parim, mida kunagi olete näinud. Ja edasi ma teen ulmet ja thrillerit! Ma muud ei oskaks. Ma muud ei tahaks. Kuid elu ei anna midagi nii sama - enamasti. Ja ma olen kindel endas ja oma leidlikuses ja armastuses asja vastu. Tõelist kirge ei peata miski. Mitte-miski!!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar