teisipäev, 15. juuli 2008

Frank Capras Imitation...


Kuidas luua ekraanil kangelast? See on tegelikult naljakas, sest mida inimesed ei tea, et igaüks meist on kangelane kui panna meid filmi peaossa. See on täpselt sama nagu fantaasiaga. Seda ei saa piirata ja see on kütus meie unistustele. Ja millest me unistame? Asjadest/inimestest mis on meie sirutusulatusest väljas. Mis juhtub siis kui me tegelikult saaksime selle, mida me tahame? Võimatu öelda. Igal ühel meist kõigist on tegelikult olemas kõik, mida meil iganes võib vaja minna. Ma ei mõtle siin seda, mida me tahame. Klassika - ajalooline Frank Capra, kes tõi meie sellised ajatud klassikad nagu White Chrismas ja It's A Wonderful Life. Ajalooline lavastaja. Uskumatu mees. Tema filmimetoodika on käibel siiani ja kõik, mida me üldse teame filmist on Hitchcocki teene. Ka see seriaal kus mina elan on kasutanud on tema võtteid, nagu näiteks kaader on kus meie kangelase hirmunud nägu ja ainult kell, või puuoks, või ainult üks kindel asi peale selle veel, et see emotsioon seal näos. See on armastus ja kirg.

Lubasin rääkida natuke viiendast/kuuendast hooajast. Viies hooaeg viib meid ülikooli - pidude ja pidude ajastusse. Enamus tegelasi muutuvad, kuid meie peategelased sellel segasel teel, sellistel keerulistel mõtteradadel on viinud vaataja vanusegruppi natukene ülessepoole. Seekord on eelarved suuremad, see on recurring staare rohkem. Ja uued sõbrad. Viies hooaeg on eelmisest erilisem, sest seekord on ihaldusobjektist saanud sõber ja nüüd on ta special guest star, mitte series regular. Ainsad stseenid on üksid peod, mõned tantsustseeenid. Kaks peamist võttekohta on elukoht ja auditoorium. Pool hooaega pidas vastu toanaaber, kes kirjutati välja vastupolude tõttu seaduses ja ka uus väga hea sõber, haigestumise tõttu. Sõber jäeti sarja kui koomahaige. Mis sari on ilma koomata? Ja peategelasele ilmuvad tüdrukud. See on uus lüke stsenaristide poolt, kes lõpuks halastavad meie peategelasele, kes oodanud enamus on teismeeast. Seekord meie kangelane ei pruugi kohe hea välja tulla, kuid stseenid temast kirjutamas ja joonistamas ja rääkimas oma tunnetest toovad välja tegelikud põhjused. Vabandan kui keegi aru ei saa, see on asi mida peab lihtsalt ise vaatama. Kuna viies hooaeg oli tohutult edukas, järgnes hooaegade vahelise suvevaheajal film selle sama seriaali põhjal. Kuid kuna näitlejate edu saatis neid igal pool, said filmivõtteid lubada kahjuks ainult kolm tegelast seriaalist. Oodamatult on esile tõusnud üks meile kõigile tuttav tegelane juba esimesest hooajast. Nüüdseks kasvanud iseseisvaks nooreks juristiks aitas meie andkat ja tubli juhtivat rolli selles suvises filmis, mis tegeles tugevate emotsioonalsete tunnetega, vastupidavuse ja tööga. Lõpuks lõppes häsri - väikene spoiler.
Kuues hooaeg on ülikoolist eemal, nüüd tööl. Kuna see on alles pooleli, ei jätka ma seda siinkohal.
Lõpetuseks - elu ei ole film, siin ei ole õnneliku lõppu. Sest filmides tegeleane käib läbi midagi rasket, tahab muutuda, ja muutub, kuid tegelikult see nii ei käi. Me oleme kes me oleme...

Kommentaare ei ole: